Üldine tutvustus

Dünaamilised veebikeskkonnad koosnevad kahest osast - väljund ja haldusliides. Väljund on mõeldud veebikeskkonna külastajale ning haldusliides veebikeskkonna haldajale. Veebipoodide, veebilehtede, portaalide ning muude veebikeskkondade loomisel kasutame enda poolt loodud avatud lähtekoodiga sisuhaldustarkvara BestCMS. Sisuhaldustarkvara võimaldab veebikeskkonna haldajal ilma eri oskusi omamata hallata väljundis kuvatavat informatsiooni ning teostada teisi veebikeskkonnaga seotud tegevusi. BestCMS haldusliides on eesti keelne. Veebikeskkonna haldamine BestCMS’iga on lihtne ning sellega saab pärast väikest koolitust või juhendmaterjalidega tutvumist igaüks hakkama.

 

 

Märkus: Tegemist on BestCMS üldjuhendiga ning juhendis toodu võib mõningal määral erineda konkreetsest lahendusest. Näiteks, kui moodulites on tehtud kliendi spetsiifilisi muudatusi või loodud uusi erilahendusi. Veebilehtede haldamiseks soovitame kasutda Google Chrome veebilehitsejat.

Sisselogimine, kasutajad, rollid, õigused

Sisselogimise vormi avamiseks kliki lehe vasakul üleval nurgas peidetud lingil või lisa oma lehe aadressi lõppu /admin (näide: www.domeen.ee/admin). Sisse saab logida kasutaja tunnustega ja ka ID kaardiga ning eraldi lepingu sõlmimisel ka Mobiili ID'ga.

 

 

Kasutaja lisamisel määratakse talle roll või rollid, mis määravad tema haldamise õigused. Vajalikud rollid tehakse valmis veebilehe loomise käigus. Edaspidi saab vajalikke rolle juurde tellida. Roll on õiguste kogum ehk rollile on määratud vajalikud piiratud haldamise õigused. Kõige tähtsam kasutaja roll on admin, mis võimaldab hallata kõiki veebilehe hallatavaid osasid ning kasutajaid.

 

Võib luua ka rolli, millel pole haldamise õigusi. Veebipoe puhul saab nii luua registreerunud kasutaja rolli, kes näeb oma tellimuste ajalugu jne. Veebilehe puhul saab teatud menüüpunkte teha nähtavaks ainult sisse loginud kasutajale.

 

Kasutajate haldus asub haldusliideses > koduleht > kasutajad.

 

Mitmekeelsus, tõlkimine

Tõlgete lisamise moodul asub haldusliideses > koduleht > tõlked. Avanevas nimekirjas sisalduvad kõik veebikeskkonna tõlked, kaasa arvatud haldusliidese omad. Sulle pakuvad huvi avaliku vaate tõlked. Vastava linnukesega saad need nimekirjas välja filtreerida.

 

 

Tõlkimiseks on kaks võimalust - sa võid muuta tõlget käsitsi vajutades selleks muutmise nuppu kuid õigem ja parem viis on eksport/import. Tõlgetel on seisundid: kinnitamata (vaikimisi väärtus), ei ole kindel (näiteks tõlkisid kiiruga käsitsi ja soovid hiljem tõlkebüroost õiget tõlget), kinnitatud (kui oled tõlkes kindel).

 

Puuduvate või valede tõlgete eksport: haldusliides > koduleht > tõlked > eksport

 

Saadud fail saada tõlkesse. Fail peab jääma unicode text (*.txt) formaati! Imporditava faili laiend võib olla .csv. Tõlkija peaks faili avama exceliga, ära tõlkima, salvestama ja faili tagasi saatma. Teatud tõlked sisaldavad muutujaid või html tag'e. Näiteks: Tere %s. Muutujad ja tag'id peavad paika jääma ka tõlke sihtkeeles.

 

Tõlgete import failist: haldusliides > koduleht > tõlked > import. Kui tõlked tulevad tõlkebüroost, siis tuleb tõlke seisundiks importimisel määrata "kinnitatud". 
Muidu juhtub see, et kui tõlkeid lisandub hiljem juurde, siis ei saa aru, mida on vaja uuesti tõlkesse saata.

 

Menüüstruktuuri haldamine haldusliidesest

Veebikeskkonna menüüstruktuuri haldus asub haldusliideses > koduleht > struktuuripuu.

 

 

Nuppude, funkktsioonide, tähiste selgitused:

  1. Menüüpunkti lisamise nupp. Uus menüü lisatakse selle menüüpunkti alammenüüks, kus järel vajutada lisamise nupul.
  2. Menüüpunkti muutmise nupp.
  3. Menüüpunkti kustutamise nupp.
  4. Menüüpunkti järjekorra muutmise nupud. Järekord muutub oma taseme raames.
  5. Avab kogu struktuuripuu.
  6. Sulgeb kogu struktuuripuu.
  7. Järmise taseme avamine.
  8. Järgmise taseme sulgemine.
  9. Süsteemne menüüpunkt. Menüüpunkti ei saa kustutada.
  10. Peidetud menüüpunkt. Menüüpunkt ei ilmu menüüsse ja sisukaarti.
  11. Kui tegemist on sisuleht tegevusega menüüpunktiga, siis menüüpunkti nimel klikkides avaneb sisu haldamise aken. Kui tegevuseks on mõni moodul (uudised, galerii, vormid jne.), siis süsteem teavitab, et antud menüüpunkti sisu haldamine käib pakettide alt.

 

Menüüpunkti haldamise võimalused:

 

Menüüpunkti haldamise väljade selgitused:

  • Vanem määrab, kuhu alla paigutub menüüpunkt struktuuris.
  • Nimi on menüüpunti nimetus.
  • Sõbralik aadress on menüüpunkti nimi aadressi real (näiteks www.domeen.ee/et/tingimused). Kui jätate sõbraliku aadressi tühjaks, siis genereeritakse see automaatselt menüüpunkti nimest. Sõbralikus aadressis ei saa kasuta täpitähti, erimärke, tühikuid ja ka mitte ladina tähestiku tähti.
  • Tegevus määrab, mis tüüpi sisu antud menüüpunkti all kuvatakse. Vaikimisi sisuleht. Valida saab projektis realiseeritud moodulitest, näiteks vorm või uudised jne.
  • Parameeter on süsteemseteks ristviideteks.
  • Ava uues aknas avab menüüle klikkides antud alamlehe uues aknas.
  • Kui sisuosa pealkiri on täitmata, siis võetakse see menüüpunkti nimest.
  • Avalikustamine võimaldab menüüpunkti ajatada.
  • Mall määrab konkreetse alamlehe väljanägemise. Üldjuhul kasutame kahte malli. Üks avalehe jaoks ning teine alamlehtede jaoks.
  • Suuna aadressile võimaldab viidata menüüpunkti teisele alamlehele või ka teisele veebikeskkonnale. Kui suunad oma veebikeskkonna teisele alamlehele, siis kasuta ainult URLi lõppu ehk kõik, mis jääb pärast domeeni (näide: /et/galerii). Antud reegel kehtib kõikide oma lehe sees tehtavate viidete puhul. See võimaldab lingid toimima jätta ka siis, kui mingil põhjusel peaks domeeni nimi muutuma.
  • Võta sisu lehelt võimaldab automaatselt sama veebikeskkonna mõne muu sisulehe infot kuvada antud menüüpunkti all.
  • Menüüpunkti peitmine ei tähenda, et piiratakse sellele ligipääsu. Üle URLi saab ikka sellele ligi.
  • Peidetud keele põhiselt võimaldab luua erinevates keeltes erineva menüüstruktuuri.
  • Kuva alammenüüde sisu sisuosas kuvab antud menüüpunkti kõik alamlehed ühe pika sisulehena.
  • Lehe prioriteet näitab otsingumootoritele, kui tihti antud alamlehe infot uuendatakse ehk kui tihti peaks seda indekseerima. Mida suurem number seda tihedamalt peaks seda lehte indekseerima.
  • META keywords - antud alamlehe võtmesõnad otsingumootoritele. Eraldatakse koma ja tühikuga, nagu tavateksti puhul.
  • META description - antud alamlehe sisu lühidalt kokkuvõttes (otsingumootoritele).
  • Võtmesõnad lehe pealkirjas - lisab lisaks menüüpunkti nimele lehe pealkirja võtmesõnu. 
  • Mime õiguse valimiseks tuleb all hoida ctrl klahvi.
  • Uuenda lapsed annab samad õigused kõigile antud menüü all olevatele alamlehtedele.

Menüüstruktuuri haldamine väljundist

Kõik menüüstruktuuri haldamine haldusliidesest teemas kirjeldatud toimingud saab ära teha ka väljundis. Selleks tuleb pärast sisselogimist liikuda tagasi väljundvaatesse ning vajutada mõnel olemasoleval menüüpunktil parema klikiga. Avaneb rippmenüü, mis võimaldab teha toiminguid otse väljundis. Haldusliidesest saab väljundvaatesse vasakul üleval nurgas oleva peidetud lingi abil. See on kirjeldatud sisselogimise teema all.

 

Moodulite/pakettide üldised elemendid, nupud ja filtrid

Iga mooduli/paketi salvestatud andmetest tekib nimekiri. Kõikide moodulite nimekirjad on sarnased all olevale:

 

 

Nuppude selgitused:

  1. Kirje lisamise nupp.
  2. Kirje muutmise nupp.
  3. Kirje kustutamise nupp.
  4. Kirje detailvaate nupp. Detailvaade sisaldab antud kirje lisainfot või võimaldab teatud lisategemusi. Näiteks vormide puhul leiad detailvaates saadetud tagasiside ja toodete puhul saad lisade sidustooteid jne.
  5. Järjekorra nihutamise nupud.
  6. Filtreerimise väli. Nimekirju saab filtreerida soovitud info järgi.
  7. Filtri rakendamise ja tühistamise nupp.
  8. Nimekirja eksportimise nupp.

 

Kui mingi mooduli vormil oleva andmevälja järel on punane tärn, siis on tegemist kohustusliku väljaga. Kui andmeväli on halli taustaga, siis on tegemist read only väljaga ehk sinna ei saa kirjutada (info imporditakse mujalt). Kui andmeväli sisaldab korraga mitut väärtus, siis mitme parameetri valiku tegemiseks tuleb klaviatuuril all hoida ctrl  (control) klahvi. Kuupäevasid saab valida välja kõrval olevast kalendris. Kui mitme parameetri valiku tegemise andmevälja kõrval on veel üks sama sugune andmeväli ning nende vahel nooled, siis sobivad parameetrid tuleb liigutada paremal olevasse kasti.

Sisulehe haldamine ja editori funktsioonid

Vajutades haldusliideses menüüstruktuuris sisuleht tegevusega menüüpunktile avaneb editoriga sisulehe muutmise aken. Samuti võib sisulehte hallata väljundist valides sisulehe tegevusega menüüpunktil muuda sisu. Kui Sa ei tea, mida üks või teine editori ikoon tähistab, siis liigu hiire kursoriga vastavale nupule ning Sulle kuvatakse abitekst. Abitekst kuvatakse Sinu veebileheitseja keeles ehk kui veebilehitseja keeleks on eesti, siis ka abitekstid on eesti keeles.

 

 

Märkused:

  • Kui kopeerid teksti kuskilt mujalt veebilehelt või dokumendist, siis kleepimiseks kasuta nuppu aseta tavalise tekstina. Nii väldid võõraste stiilide sattumist sisu ossa. Tavalist aseta nuppu võib kasutada näiteks tabelite kopeerimisel. Ka sellisel juhul tuleks pärast kleepimist selekteerida kogu tabeli sisu ja vajutada nuppu vormingu eemaldamine.
  • Erinevaid teksti joondamisi, suurusi ja värvimist kasuta äärmisel vajadusel. Kui ei sobi algselt määratud teksti vorming ja stiilid, siis on lihtsam tellida üldine stiili muudatus, kui hakata iga sisulehe haldamisel muutma teksti asetust, värvi, suurust jne.
  • Lähtekood on mõeldud koodi kirjutamise oskusega kliendile, kes tahab sisulehel kasutada keerukamaid võimalusi, kui editori nuppude funktsioonid seda võimaldavad.
  • Sisu haldamisel soovitan kasutada pigem salvesta kui salvesta ja sulge nuppu. Sellisel juhul, kui läks midagi valesti saab sammud tagasi võtta (undo) ja ei pea kõike uuesti koostama hakkama.
  • Vormingute puhul pidage silmas, et sisuosa pealkiri on pealkiri 1 vormingus, seega kui tahad luua sisu sisse alampealkirja tuleks alustada pealkiri 2 jne.

 

Järgnevalt toon eraldi välja editori keerukamad funktsioonid.

 

Pildi lisamisel sisuossa aseta kõigepealt kursor sinna rea ette, kuhu tahad pildi lisada. Seejärel:

  1. Kliki pilt ikoonil. Avaneb pildi omaduste aken.
  2. Vajuta serveri sirvimine. Avaneb kataloog veebiserveris, kus hoitakse antud veebikeskkonna  sisuosa pilte. Soovi korral saad luaa alamkatalooge. Selleks vajutada vasakul kataloogi nimel ning vali new subfolder. Parema klikiga saad katalooge eemaldada ja ringi nimetada (va. juurkataloog image).
  3. Vali kataloog, kuhu soovid pildi ülesse laadida. Vali ülevalt upload.
  4. Vajuta vali fail. Otsi oma arvutist sobiv pilt.  Pildi failiks sobivad .jpg, .png ja .gif laiendiga failid.
  5. Vajuta upload selected fail. Kui fail üleval, siis toimub akna värskendamine ning süsteem automaatselt teeb aktiivseks viimati laetud faili. Vajutades üleval settings nuppu. Avanevad kataloogi sätted, kus saad muuta vaadet, valida, mis infot faili juures kuvatakse ning valida failide härjestus. Parem klik failil võimaldab selekteerida fail, faili nime muuta, kustutada ning laadida fail oma arvutisse.
  6. Kataloogist sobiva faili valimiseks võib faili teha topelt kliki.
  7. Suunatakse tagasi pildi omaduse aknasse, kus fail on valitud ning saate määrata pildid parameetrid. Näiteks lisada alternatiivset teksti, määrata joondus, laius, horisontaalne või vertikaalne vaheruum võrreldes tekstiga. Täpsemalt alt saab lisada pealkirja. Vaheruumi ühiksuks on pixel (horisontaalne vaheruum võiks olla 5-8 px). NB! Selleks, et veebikeskonna sisu oleks normaalselt loetav ka mobiilsetes seadmetes tuleb pildi laius määrata protsentides sisuosa laiusest. Kõrgus tuleb tühjaks teha, kõrgust muudetakse automaatselt proportsionaalselt laiusega.
  8. Viimaseks vajutage olgu.

 

Kui soovite muuta lisatud pildi seadeid, siis vajutage pildi peal parema klikiga ning valige pildi omadused. Kui soovite pilti eemaldada aktiiveerige pilt (vasak klik) ning vajutage klaviatuuril delete nuppu.

 

Märkus: Väljundis tehakse pilt automaatselt suurendatavaks ehk klikkides pildil avaneb selle suurem versioon.

 

Lingi lisamisel sisuossa selekteeri kõigepalt tekst või pilt, mida soovid muuta lingiks. Seejärel vajuta lingi lisamine/muutmine ikooni. Vali lingi liik ja sisesta URL. Välisviidete puhul tuleb lisada täispikk URL ja oma keskkonna piires ainult URLi lõpp ehk kõik, mis jääb pärast domeeni (näide: /et/galerii). Antud reegel kehtib kõikide oma lehe sees tehtavate viidete puhul. See võimaldab lingid toimima jätta ka siis, kui mingil põhjusel peaks domeeni nimi muutuma.

 

Lingiks võib olla ka mõni dokument/fail, mis teatud sõnale klikkides avaneb. Selleks vajuta URLi sisestamise asemel serveri sirvimine ning toimi faili ülesse laadimisel sarnaselt, nagu on kirjeldatud eelpool pildi lisamine sisuossa. Dokument peaks olema tuntud laiendiga (.pdf), mida enamus saavad avada ja mis ei vaja eraldi tarkvara allalaadimist. Pole mõtet lisada dokemente, mida keegi teine lahti ei saa.

 

Välisviidete ja dokumentide/failide puhul vali sihtkohaks uus aken.

 

Lingi muutmiseks tee lingi peal praem klik ning vali muuda linki. Lingi eemaldamiseks tee lingi peal praem klik ning vali lingi eemaldamine

 

 

Tabeli lisamiseks on kaks viisi. Võib luua tabeli otse editoris vajutades tabel ikooni või kleepida kuskilt (näiteks excelist) kopeeritud tabel. Kõigepealt aseta kursor reale, kuhu soovid tabeli lisada. Seejärel vajuta tabeli lisamise ikooni. Avaneb tabeli omaduste aken. Määra sobivad oamdused ning vajuta olgu.

 

Märkused:

  • Selleks, et veebikeskonna sisu oleks normaalselt loetav ka mobiilsetes seadmetes tuleb tabeli laius määrata protsentides sisuosa laiusest. Kõrgust ei ole vaja määrata, see võetakse automaatselt määratud stiilidest.
  •  Täpsemalt valiku alt määrake tabeli stiililehe klass. See annab autmaatselt tabelile disaineri poolt määratud väljanägamise. Tabeli stiile on vaikimisi kaks:
    • table - tavaline disaineri poolt määratud stiilidega tabel, mis mobiilsetest vaadetes surutakse väiksemaks kokku.
    • responsive - disaineri poolt määratud stiilidega tabel, kus väiksematel ekraanidel (mobiilsed seadmed) paigutuvad veerud rea põhiselt üksteise alla.
    • responsive2 - disaineri poolt määratud stiilidega tabel, kus väiksematel ekraanidel (mobiilsed seadmed) paigutuvad lihtsalt kõrvuti olevad veerud üksteise alla.

 

Kui lisasid tabeli kopeerides, siis pärast kleepimist selekteeri kogu tabeli sisu ja kliki vormingu eemaldamine ikoonile. Seejärel tee tabelil parem klikk ja vali tabeli omadused ning toimi sama moodi, nagu eelpool kirjeldatud.

 

Tabeli muutmiseks tee tabelil parem klik ning vali vastavalt vajadusele:

  • Lahter, kui soovid teostada tegevusi konkreetse lahtriga. Ühendada ja lahutada lahtreid ning muuta omadusi. Omaduste all saab määrata lahtri joondusi, laiust, värvi, ulatust jne.
  • Rida, kui soovid lisada või eemaldada ridu.
  • Veerg, kui soovid lisada või eemaldada veerge.
  • Tabeli omadused - üldiste omaduste muutmiseks (laius, klassid jne.).

 

Tabeli kustutamiseks tee tabeli peal parem klik ja vali kustuta tabel.

 

 

Märkus: Sama editori kasutatakse kõikide moodulite puhul, kus on väli, kuhu saab lisada html sisu.

 

Lingitud video suuruse muutmine sisulehel:

 

Laiuse klassid: width75p, width66p, width50p, width33p, width25p, width20p, width15p, width10p, width5p

Uudised

Uudiste haldamine asub haldusliideses > paketid > uudised. Uudiseid on võimalik soovi korral grupeerida. Ühe menüüpunkti all kuvatakse ühe grupi uudiseid. Uudiste kuvamiseks veebikeskkonnas tuleb menüüpunkti tegevuseks valida uudised ning soovitud uudise grupp.

 

Märkused uudiste haldamisel:

  • Uudiseid sisestades vali kõige pealt keeled, milles soovid uudist sisestada. Vastavalt sellele tekivad infoväljad.
  • Veebilehel kuvatakse ainult avalikus staatuses uudised.
  • Uudiseid on võimalik ajatada. Kui olete määranud avalikustamise vahemiku, siis kuvatakse uuidst ainult antud perioodil - lisaks peab olema uudis avalik staatuses.
  • Uudise peitmine ei piira ligipääsu uudisele ehk teades URLi saab uudisele ligi.
  • Kui soovite uudisele lisada rohkem kui ühe pildi, siis saate teha seda sisuosas või lisades sisu sisse vastava galerii aliase.
  • Uudiste järjekorra määrab esiteks prioriteet ja seejärel kuupäev. Üldjuhul peaks kasutama vaikimisi prioriteeti (3), siis reastuvad uudised kuupäeva järgi. Juhul, kui on vaja mõnda hästi tähtist teadet (näiteks töögraafik pühade ajal vms.) ettepoole lisada, siis määrata sellele tähtsam proiriteet. Üldjuhul määratakse tähtsama prioriteediga uudisteadetele ka lõppkuupäev, et see ei jääks lõpmatuseni teiste ette.
  • Uudise sissejuhatust kuvatakse üldjuhul uudiste nimekirjades.
  • Uudist saab soovi korral suunata ka oma veebikeskkonnast välja, pikemalt lugema.

 

Galeriid

Galeriide haldamine asub haldusliideses > paketid > galerii. Galeriid jagunevad järgmiselt - albumid sisaldavad galeriisid ning galeriid omakora pilte. Ühes albumis võib olla mitu galeriid. Ühele menüüpunktile saab määrata ühe albumi. Pärast galerii üldandmete täitmist (pealkiri, kirjeldus, järjekord jne.) ja salvestamist avaneb detailvaade, kus on võimalik laadida pilte. Üles laetud piltide saab lisada allkirja/nime, muuta järjekorda, kustutada ükshaaval või tühjendada terve galerii. Piltide laadimiseks kasutame kamponenti, mis veebilehitseja HTML5 või flash toe korral võimaldab laadida mitu pilti korraga. Galeriide kuvamiseks veebikeskkonnas tuleb menüüpunkti tegevuseks valida galeriid ning soovitud album.

 

Märkused galeriide haldamisel:

  • Sobivad failitüübid .jpg, .png ja .gif.
  • Galeriide lisamisel laed ainult suured pildid (nagu ka igal pool mujal meie sisuhalduses), süsteem loob nendest automaatselt vajalikus suuruses versioonid.
  • Objekti alias - võimaldab anda galeriile väärtuse, mille abil saab antud galeriid kuvada teiste moodulite tekstide vahel/sees. Aliase kohale ei tohi sisestada täpitähti, tühikuid ning erimärke. Sisuossa lisamisel tuleb alias paigutada topelt kandiliste sulgude vahele. Näide: objekti alias test_galerii, siis uudiste teksti sees galerii kuvamiseks tuleb sisestada .
  • Kuva avalehel - võimaldab määrata, millise galerii pilte kuvatakse avalehel, kui disainis on määratud vastav avalehe plokk/koht.
  • Galerii kuvamise seaded (mitu pilti lehel, mitu rida, mitu veergu, väiksse pildi suurus jne.) määrab disainer veebikeskonna loomise hetkel ning veebilehe haldaja selle 

 

Bännerid

Bännerite haldamine asub haldusliideses > paketid > bännerid. Bännerite haldus koosneb kahest osast - bännerid ja kogumid. Kõigepeal lisatakse bännerid ning seejärel seotakse need menüüpunktide põhiselt kogumitesse. Kogumeid võib olla üks kuni mitu.

 

Märkused bänneri lisamisel:

  • Alad kuhu bänner sobib tuleb liigutada paremale kasti.
  • Oma keskkonna piires tuleb lisada ainult URLi lõpp ehk kõik, mis jääb pärast domeeni (näide: /et/kampaania). Antud reegel kehtib kõikide oma lehe sees tehtavate viidete puhul. See võimaldab lingid toimima jätta ka siis, kui mingil põhjusel peaks domeeni nimi muutuma. Väliste viidete puhul tuleb kasutada täispikka aadressi ehk siis koos http või https protokolliga.
  • Väised viited avage samas aknas. Ome veebikeskkonna suunas tehtuavad viited samas akanas.
  • Bänneri ajaline vahetus töötab ainult nendes alades, kus kuvatakse ÜKS bänner korraga. Bänneri kestvus märgitakse millisekundites ehk kui soovite bänneri kuvamise ajaks neli sekundit, siis tuleb lisada 4000 ms.
  • Bänneri detailvaates näeb ajavahemikus bänneril tehtud klikkide arvu.
  • Animeeritud gif on pilt tüüpi bänner.
  • Youtube video lisamine bänneri alasse. Bänneri tüübiks tuleb valida iframe ja siis saate vastavasse välja lisada youtube video ID. Iframe tüüpi bänneri puhul tuleb määrata ka bänneri akna laius ning kõrgus pikslites.

 

 

Bänneri kogumid on sisulisel nn. menüüpunktide kimbud, kus määratakse millised bännereid seal parasjagu kuvatakse.

  • Näiteks võib luua ainult ühe kogumi, kus määrata üheselt kõik menüüpunktid ja seal all kuvatavad bännerid.
  • Näiteks võib luua kaks kogumit. Ühe avalehe jaoks ja sinna määrata ühed bännerid. Teine kõikide alamlehtede jaoks ja sinna määrata teised bännerid.
  • Põhimõttelisel võib luua kogumeid iga alamlehe jaoks eraldi ja määrata sinne erinevaid bännereid. 

 

Märkused kogumite haldamisel: 

  • Menüüpunkt võib olla aktiivne korraga ainult ühes kogumis. Vastasel juhul rakendatakse menüüle järjekorras esimese kogumine bännerid, kus on antud menüüpunkt valitud.
  • Mitme valiku tegemiseks tuleb klaviatuuril all hoida ctrl (control) klahvi.

 

Vormid

Vormide haldamine asub haldusliideses > paketid > vormid. Vormi kuvamiseks veebikeskkonnas tuleb menüüpunkti tegevuseks valida vormid ning soovitud vorm. Vormi nimekirjas klikkides detailvaate nupule kuvatakse antud vormi kaudu saadetud info. See tähendab, et isegi juhul, kui mingil põhjusel ei jõua vormi info maili peale, siis siit saate selle igal juhul kätte.

 

Vormi koostamise sammud:

  1. Lisatakse vormi üldandmed - nimetus ja e-post, kui soovite, et vormi saatmisel tuleks vastav kiri. Mitme e-posti aadressi lisamiseks tuleb need eraldada semikooloniga. Soovi korral:
    1. Tekstid. mis kuvatakse vormide menüüpunkti all enne ja pärast vormivälju.
    2. Tekst pärast postitust ehk tekst mis kuvatakse, kui vajutatakse saada nuppu. 
    3. E-maili tekst kliendile ehk automaatne tekst, mis saadetakse vormi täitja e-posti aadressile. Sellisel juhul peab vorm sisaldama ka ühte email tüüpi välja.
  2. Lisatakse sektsioonid. Selleks tuleb vormi muutmise vaates vajutada pealkirja järel olevat plussmärki. Sektsioonid on väljade grupid/rühmad. Sektsioone võib olla üks kuni mitu. Näiteks hinnapäringu puhul võib teha kaks sektsiooni - esiteks "kontaktandmed" ja teiseks "hinnapäringu andmed".
  3. Sektsioonide alla lisatakse vormi väljad. Selleks tuleb vajuta plussmärki vastava sektsiooni nime taga.

 

Märkused ja selgitused vormi välja haldamisel:

  • Välja tüübid:
    • select - rippmenüü valik.
    • textfield - üks rida teksti.
    • textarea - teksti kast.
    • radio - nupu tüüpi valik. Korraga saab teha ainult ühe valiku.
    • checkbox - linnukese tüüpi valik. Korraga teha üks kuni mitu (kõik) valikut.
    • email - e-posti aadressi väli. Kontrollitakse e-posti aadressi kuju ning võimaldab saata automaatset teksti vormi täitja e-post aadressile.
    • fail - oma arvutist faili selekteerimise väli.
    • date - kuupäeva kalender tüüpi väli
    • tekstiblokk - võimaldab väljade vahele lihtsalt teksti lisada.
    • kuupäev dd mm yyyy - kolmest väljast (päev, kuu, aasta) koosnev kuupäeva rippmenüü väli. Hea kasutada, näiteks sünnipäeva küsimise puhul.
  • Välja sisu kontroll, mis rakendatakse textfiled tüüpi väljale.
  • Alias on vajalik ainult andmete transpordiks mõne välise keskkonnaga või kui vorm on seotud konkreetse objektiga ja on vaja teada, mis objekti kohta päring esitati. Mõlemal juhul oleme ise abiks vormi koostamisel.
  • Ära näita välja nime vormil - peidab lihtsalt väljundis vormi nimetuse välja eest.
  • Välja abitekst - välja nime kõrvale ilmub küsimärk sisestatud abitekstiga.
  • Välja nimi ja väärtus eraldi ridadel - kuvab väljundis välja nime ja välja enda üksteise alla. Kasutatakse näiteks juhul, kui välja nimi on liiga pikk.
  • Nõutud väli - kas väli on täitmiseks kohustulik või ei.
  • Read only väli - ainult lugemiseks väli. Vormi täitja ei saa sellesse välja midagi kirjutada. Saab rakendada textfiled ja textarea tüüpi väljadel.
  • Välja väärtused - valikvastuste (radio, checkbox, select) väärtused. Eraldatakse semikooloniga. Pärast semikoolonit ei lisata tühikut.
  • Vaikimis väärtus - välja eeltäidetud tekst. Saab kasutada textfiled ja textarea tüüpi väljadel.
  • Mitmes tulbas - valikvastuste (radio, checkbox) jagamine veergudeks. Vaikimisi kuvatakse kõik ühes reas. Kasutatakse ruumi kokkuhoiu mõttes.
  • Näita tagasiside nimekirjas - kas välja info kuvatakse tagasiside nimekirjas. Nimekirja ei ole vaja kõiki välju lisada, ainult tähtsamad. Vastasel juhul läheb nimekiri liiga laiaks ja on loetamatu. Eriti ei tasu tagasiside nimekirjas kuvada textarea tüüpi välja infot. Nimekirjas saab klikkida detailvaate nupule ja seal näeb juba nagu nii kogu infot.
  • Näita sektsiooni nime välja nime ees - kas exportimisel CSV faili kuvatakse veeru pealkirja (milleks on muidu välja nimi) ees ka sektsiooni nimi, kui väli kuulub.
  • Tekst peale välja - võimaldab lisada teksti pärast välja.

 

Uudiskirjad

Uudiskirjade haldamine asub haldusliideses > paketid > uudiskirjad. Uudiskirja moodul koosneb uudiskirja koostamisest, uudiskirja saajate ning nende gruppide haldusest, uudiskirja saatmisest. Uudiskirja menüüpunktide erinevad tegevused. mida saab kuvada avalikus veebis:

  • Menüüpunkti tegevus uudiskiri ja liitu uudiskirjada - avalik uudiskirjada liitumise vorm.
  • Menüüpunkti tegevus uudiskiri ja lahku uudiskirjast - uudiskirjas lahkumise vorm. Soovitame kasutada peidetud menüüpunkti kujuk.
  • Menüüpunkti tegevus uudiskiri ja uudiskirjad - avalik uudiskirjade nimekiri

 

Enne uudiskirja saatmist klientidele kindlasti testige kirja oma mailide peal ja alles siis viige see valmis staatusesse ning saatke laiali.

 

Uudiskirja saajad

Uudiskirja saajad tekivad 3 erinevalt moel:

  1. Veebikekksonna külastaja ise liitub. veebist liitunud liiguvad kõik automaatselt gruppi veebist liitunud. Tüübiga veebist gruppe võibki gruppide nimekirjas olla ainult üks. Vastasel juhul ei tea, kuhu gruppi veebist liitunud paigutada.
  2. Lisad uudiskirja saaja käsitsi: paketid > uudiskirjad > saajad > lisa uus
  3. Impordi saajad CSV failist: paketid > uudiskirjad > saajad > impordi failist. CSV fail on MS Exceliga salvestatav failiformaat, salvestamisel tuleb valida CSV (comma delimited) formaat. CSV peavad olema esimeses veerus e-posti aadressid, iga aadress erineval real. Teises veerus võib (aga ei pea) olla inimese nimi. Siis saab uudiskirju ka nime järgi personaliseerida. Importimiseks kliki vali fail… ning vali oma arvutist CSV fail. Seejärel vali grupp või grupid. Kui soovid valitud grupid enne uute saajate lisamist tühjendada, siis tee märge tühjenda valitud grupid. Vali imporditavate kontaktide suhtluskeel. Tee märge UTF8 kohale (see välistab vanematest failidest tulevate kontaktide täpitähtede vead).

 

Gruppe saab juurde teha: paketid > uudiskirjad > grupp > lisa uus. Tüüp tuleb valida ainult testgrupi puhul. Tüüp testgrupp tähendab seda, et antud grupile saab saata koostamisel olevaid uudiskirju ja korduvalt. Ülejäänud gruppidele tüüpi ei valita.

 

Uudiskirja koostamine

Moodul võimaldab koostada 2 erinevat tüüpi uudiskirja:

 

NB! Ärge viige uudiskirja enne valmis staatusesse, kui olete selle ära testinud.

 

1. Uudiskiri disaineri koostatud malliga – kasutatakse juhul, kui on soov koostata kiirelt ja lihtsalt disaineri poolt valmis programmeeritud malliga uudiskirja.

 

Templeit rippmenüüst tuleb valida seal olev mall. Plaintext sisu genereeritakse automaatselt ning seda ei ole vaja muuta. Kindlasti lisa kirjale subjekt (kirja pealkiri), vali suhtluskeel (keele, milles uudiskirja koostad), vali plokkide arv, lisa plokkide pealkiri, lisa pildid, plokkide sisud, vajadusel lisa edasi suunav link (asendatakse automaatselt vaata lähemalt nupuga), lisa saatja nimi (näiteks: BestIT OÜ) ning saatja e-posti aadress.

 

Lubatud pildi parameetrid:

  • Formaat - eelistatud jpg. Sobivad ka png ja gif (va. animeeritud gif).
  • Mõõtmed - pildi minimaalsed mõõtmed lepitakse kokku iga projekti puhul eraldi.

 

Antud variandi puhul lisandub kirjale automaatsele uudiskirjast lahkumise tekst ja link ning päisesse link ja tekst selle kohta, kui mailiklient ei ava antud uudiskirja. Samuti lisanduvad antud variandi puhul lisatud sisulinkidele automaatelt klikkide loendurid.

 

 

2. Uudiskiri ilma põhjata (mallita) – kasutatakse juhul, kui on olemas näiteks valmis uudiskiri html kujul või soov ise kujundada editoris uudiskiri.

 

Templeit rippmenüüst ära vali midagi. Plaintext sisu genereeritakse automaatselt ning seda ei ole vaja muuta. Kindlasti lisa kirjale subjekt (kirja pealkiri), vali suhtluskeel (keele, milles uudiskirja koostad), täida või kleebi olemasolev html sisu, lisa saatja nimi (näiteks: Bestit OÜ) ning saatja e-posti aadress.

 

Soovitame lisada sobivasse kohta (näiteks kõige alla): [LEAVE] muutaja – uudiskirjas asendatakse uudiskirjas lahkumise teksti ja lingiga. Soovikorral saad sisuosa linkidele lisada kliki registreerimise muutuja [REGISTER_CLICK]. Need tuleb endal käsitsi lisada ainult siis, kui teete ilma mallita uudiskirja.

 

Uudiskirja saatmine

Vali uudiskiri, mida soovid saata: paketid > uudiskirjad  - siin vajuta vastava uudiskirja ees detailvaate ikoonile.

 

1. Saada test. Nii kaua, kui uudiskiri on koostamisel staatuses saab saata uudiskirja ainult testgrupile ja korduvalt. Valmis staatuses uudiskirja ei saa korduvalt saata. Valides grupi ja suhtluskeele kuvatakse saajate nimekiri, soovi korral saad mõne saaja veel eemaldada. Saajate nimekiri kuvatakse vaid juhul, kui saajaid on antud grupis vähe (alla 100). Saatmiseks vajuta nuppu saada. Oota kuni protsess lõpetatakse! Protsess on lõpetatud, kui kuvatakse ootele lisatud aadresside nimekiri. Saatmist on võimalik ajatada.

 

 

2. Kontrolli, kas kohale jõudnud test on korrektne. 3. Vajadusel tee muudatused. 4. Kui test kontrollitud, siis vii uudiskiri valmis staatusesse. Staatusi saad muuta uudiskirja muutmise vaates. 5. Nüüd ilmuvad uudiskirja saajate nimekirja ka teised grupid ning saad alustada uudiskirja väljasaatmisega.

 

Valmis staatuses uudiskirja mitu korda ühele ja samale inimesele saata ei saa – isegi siis, kui ta on mitmes grupis (ka. testgrupile). Selleks on moodulil automaatne kontroll.

 

Paketid > uudiskirjad > e-mailide nimekirjas kuvatakse kõikide e-kirjade nimekiri koos staatustega. Ootel tähendab, et uudiskiri on pandud järjekorda, kuid antud adressaadi kord ei ole veel kätte jõudnud. Iga kahe minuti tagant saadetakse kiri välja kümnele aadressile - selleks, et vältida musta nimekirja sattumist.

 

Paketid > uudiskirjad > e-mailide avamised kuvatakse kõik avamised, mida oli võimalik uudiskirja tarkvaral registreerida.

 

Paketid > uudiskirjad > klikid uudiskirja linkidel kuvatakse klikid kõikidel linkidel, kus oli küljes kliki regitreerija.

Sündmused

Sündmuste haldamine asub haldusliideses > paketid > sündmused. Soovi korral on võimalik sündmusi grupeerida ja nii kuvada neid erinevate alajaotuste all eraldi. Ühele menüüpunkti saab määrata ühe sündmuste grupi. Osade projekti puhul saab sündmusi jagada veel ka tüübi kaupa. Näiteks võivad tüppideks olla: spordi sündmused, kultuuri sündmused jne. Sündmuse kuvamiseks veebikeskkonnas on vaja luua menüüpunkt tegevusega sündmused ning vastava sündmuste grupp.

 

Märkused sündmuste haldamisel:

  • Sündmuseid sisestades vali kõige pealt keeled, milles soovid sündmust sisestada. Vastavalt sellele tekivad infoväljad.

  • Sündmusele saab määrata prioriteedi, mis vastavalt disanile, kas tähistab uudist erladi märgiga või muu tasutavärviga. Samuti võib tähtsama prioriteediga sündmused kuvade nimekirjas eespool.
  • Veebis kuvatakse ainult avaliku staatusega sündmused.
  • Sündmuse kellaajad ning lõppkuupäev pole kohustulik. Kohustuslik on ainult alguskuupäev.
  • Sündmuse ikoon määrab, millise ikooniga kuvatakse antud sündmusel kaardivaates.
  • Video kood on erinevate videohaldamise keskkondade (youtube, vimeo jne.) jagamise kood, mis tuleb lisada antud lahtrisse, et video taasesitataks otse antud veebikeskkonnas.
  • Veebiaadress tuleb sisestada täiskujul ehk koos http või https protokolliga.
  • Sündmuse asukoha määramiseks kaardil liigu detaivaatesse. Vali kaardi alt asukoha määramine ning liiguta marker paika. 

 

Isikud - ettevõtted, fie'd, teenuseid pakkuvad eraisikud

Isikute haldamine asub haldusliideses > paketid > isikud. Isikuid saab jagada valdkondadesse. Üks isik võib olla tegutsev mitmes valdkonnas. Väljundis kuvatakse sõltuvalt veebikeskkonna disainist isikud grupeeritult vastavalt valdkonnale või on isikute nimekirjas valdkonna filtrerimise võimalus. Isikute kuvamiseks veebikeskkonnas tuleb valida menüü tegevuseks ettevõtted ja ettevõtted (kõikide isikute nimekirja kuvamiseks) või isikud kaardil (kaardirakenduse kuvamiseks) või valida mõni konkreetne valdkond.

 

Märkused isikute haldamisel:

  • Kuvatakse ainult avalikus staatuses isikud.
  • Isiku tüübi valikust sõltuvad infoväljad.
  • Kohustuslikuks täitmiseks on ainult tärniga märgitud väljad.
  • Isiku lisamiseks mitmesse valdkonda tuleb klaviatuuril all hoida ctrl (control) klahvi.
  • Isiku avalikustamist on võimalik ajatada.
  • Latitude - geograafiline laius kümnendkraadina. Näide: 58.361426
  • Longitude - geograafiline pikkus kümnendkraadina. Näide: 25.593607
  • Üks võimalus objekti koordinaatide leidmiseks on avada Google Maps otsida välja objekt ning teha sellel parem klikk ja valida what's here?
  • Lihtne võimalus kaardil asukoha määramiseks ilma, et sisestaks koordinaate on isiku detailvaatest markeri paika liigutamine. Detailvaates on kaardi all selleks link määra asukoht.
  • Ikoon määrab, millise ikooniga kuvatakse antud objekt kaardivaates.
  • Veebiaadress tuleb sisestada täiskujul ehk koos http või https protokolliga.
  • Piltide ja videode lisamiseks liigu isiku detailvaatesse.